Mus lea biila.
Mun válden biilla.
Oainnátgo máná?
Mii lea máná namma?
Máhtte máksá guokte ruvnnu.
Girji máksá guokte ruvnnu.
Guokte ruvnnu leat boahtán.
Dán lihtu ulbmil lea addit.
Mii mannat politiijastašuvdnii.
Mun bargen sin mielbargin.
muohtasuddama.
giellarevitaliseren.
Gonagas Harald.
Anne Tornensis Hætta.
Christina Henriksena mielas lea gielladigaštallama retorihkka dakkár mii háddje.
Son lea čeahpes bárdni.
Son lea čeahpes nieida.
Su namma lea Máret.
Buohtastahte eará gielaiguin.
Vuosttas instruvssat.
Áviisa almmuhuvvo gitta lávvardahkii.
Giellabargu mánáidgárddis gáibida ollu barggu sihke bargiin ja vánhemiin.
Nuorta-Finnmárkui lea Ukjendord OS hutkame hukset guokte bieggamillopárkka.
dan.
Dat leat ártegis olbmot.
Dat lea mu beavdi.
goappat.
Jus in livčče mun ieš.
Áhkku geahčai iežas speadjalis.
Son lábmii iežas.
Vibeke Larsen oinnii dan eahpeluohttámušcealkámuššan iežas vuostá.
Mun oidnen dan eahpeluohttámuššan iežan vuostá.
Váldde biergasiid iežat fárrui.
Sámi mánát dárbbašit doarjaga seailluhit ja ovddidit iežaset giela.
Mun ferten čorget iežan lanja.
Son čorgii iežas lanja.
Mun ohppen čállit sámegiela, iežan eatnigiela.
Moai válde dušše iežame biergasiid mielde.
Doai váldibeahtti dušše iežade biergasiid mielde.
Dat lea mu iežan sivva.
Mánát guvle alcceseaset speadjalis.
Mis leat alddámet ain šibihat.
Mun jurddašin iežainan.
Moai birgejetne iehčaneame.
Mánát leat iehčanassii ruovttus.
ii mihkkege almenneha birra.
Gávdnetgo maidege?
ii mihkkege leat buorre.
ii goabbáge leat buorre.
in oastte goappáge.
Lei nuorra nieida gii vujii biilla, ja son lea dál sáddejuvvon buohccevissui.
Skuvllat ja oahpahusbáikkit leat deháleamos báikkit.
Goabbá lea deháleabbo, boraspire vai olmmoš?
almmolaš bálvalusaide.
Mii dárbbašit sámegielat bargi.
min nuoramus olbmot.
min nuoramus bárdnái.
Muhtun guovlluin lea oahpahus deháleamos doaibma.
mu stuora váivái.
Máŋga jagi son lea leamaš buoremusaid searvvis.
gáiddusoahpahussii.
gáiddus.
smávvaaviisa.
sávrribut.
Sámi guovlluid iešguđet gielladilit.
Jáhkán ahte dát lea váikkuhan positiivvalaččat sin identitehtaovdáneapmái.
Lea ain deháleabbo ovttasbargat bures.
Máilbmi lea rievdan das rájes go son lávllui dien šuoŋa.
Sámediggepresideanta Larsen fas hállá.
goarun.
jeara.
Sihko dán.
Máhtte ii leačča čállán.
Son ii leačča čállán.
Mot leaččai dasto mánáide dain leairrain?
jearašin.
jearašeimmet.
Itgo veahkehivčče mu?
Livččii lunddolaš geahčadit dán.
Oahpaheaddjit livčče sáhttán gieđahallat ášši buorebut.
dihten.
diđiide.
diđiimet.
Ii vel dieđe gos áigu bargat.
Dás čujuhuvvo njuolggadusaide.
báitá.
Sámediggi oaidná ahte sáhttá šaddat hástaleaddjin.
Skuvllat ovttasbarget beroškeahttá riikarájáin.
Guovdageainnus lei dievas soahti mannan vahku.
Guovdageainnus lea allaskuvla.
Dat čuohcá sidjiide geain eai leat oahpaheaddjit.
Tiimmu ovdal gaskaija leat kulturdoalut Kárášjoga čierastanluohkás.
Vaikko leat muhtin erohusat, de sáhttá buohtastahttit sin vieruid min vieruiguin.
Čoahkkimis galgá ráhkaduvvot ođđa plána.
Dušše Hámmárfeasttas ii leat njiedjan diimmá rájes.
arvá.
Máhppii lea sierra čilgehus.
Jođiheaddjibargui manná ollu áigi.
Dasa leat vissásit ollu čilgehusat.
Dasto galgá vuodjat dainna olbmuin.
Dál ferte soabadanproseassa álggahit.
Ovddasvástádus lei biddjon girkui, ja lei báhppa gii dan čađahii.
Stuorámus dáhpáhus mii goassege lea leamaš.
Dan galgá Anne muitalit Sápmái.
Dan galgaba Anne Henriette Hætta Reinås ja Marita Kristin Eilertsen Tøsse muitalit Sápmái.
Máhtte ii dáidde jienastit Bargiidbellodaga doppe.
Son soaitá boahtit ruoktot.
Son ii leat čállán.
Ii lean čállán.
Ii lean čállime.
Máhtte lea boahtán.
Ii leat boahtán.
Máhtte ii leat boahtán.
Itgo boađáše?
It boađáše.
Máhtte ii boađe.
go it boađáše.
Itgo gáfe juga?
Maid áiggot bargat go heaittát barggus?
Mii maiddái ássat.
Mu bealis dat dušše nannejuvvui.
Muhto sámediggepresideantta baicce ii hálit giellaguovddášjođiheaddji cuiggodit dan dihtii go presideanta ii sámástan ođđajagisártnistis.
Muhto sámediggepresideantta ii hálit giellaguovddášjođiheaddji cuiggodit.
Mii sávvat sutnje bures boahtin, rektor Gunvor Guttorm cealká.
Eiseválddit leat dohkkehan sin rusttega nu movt dat lea dál.
Mun ferten viežžat čázi.
Maid don jugat?
Leago duohta?
Máhtte lea čállime.
ii leat čállimin.
ii leat čállime.
ii leačča čállimin.
ii leačča čállime.
Son lea taksivuoddjin Oslos.
Mus lea Ánde mielbargin.
Sin bargun lei.
Boahtágo áhčči ihttin?
Áhččigo boahtá ihttin?
Go su áhčči jámii de gildui.
Dađistaga gildui sámegiella.
dan maŋŋá gildui sámegiella.
Dál dii fertebehtet geargat.
Máhtte muitalii ádjá boahtit.
Máhtte logai sin vuolgit dál juo.
Jáhkken kulturmáhtu leat oktan ággan.
Mon gullen ahte áddjá ii dovdan dan lottáža.
vai flegmáhtalaš okkupašuvdnafápmu ii beassan sin váldit gitta.
Harald vuortnui ahte ii áigon čuohppat vuovttaid.
ahte Norga ii sáhttán birget flegmáhtalaš soahtefámu vuostá.
Son lei dalle sullii 60-jahkásaš.
32-jahkásaš čiekči máhccá fas Romsii.
5-jahkásaččaid bátnedearvvašvuohta ii leat gal mánáid duohken.
boradišgohten.
lohkagohten.
ii lohkagoađe.
don borrojuvvot.
Čoahkkimis galgá ráhkaduvvot plána.
Son basadii.
ja de háliidin beassat 20 buoremusa searvái.
de dusten sávvat beassat 20 buoremusa searvái.
Mii leat čoahkkanan digaštallat ášši.
don fertet vuos beatnaga čuogahit.
Muhto mánámánnái áiggun goaruhit gávtti.
Sii leat jorgalahttán gihppaga sámegillii.
ráhkisvuohta ja geafivuohta ja coagisvuohta.
Sámi mánáidgárdin oaivvilduvvo dat mánáidgárdi mii mearrádusaid bokte lea vuođđudan mánáidgárdedoaimma sámi gillii ja kultuvrii.
Sámi pedagogalaš bargi bargá doppe.
Čeahpes sámi pedagogalaš bargi bargá mánáidgárddis.
Sámi gievkkanbargi bargá mánáidgárddis.
Ikte oaččui guovdageaidnulaš badjel 1,3 miljovnna ruvnnu.
riikka nubbi davvisámegiel namma.
Nuorran son orui Romssas.
Prográmmaid gohčodit hiljes-TV:n.
Nu ahte seaŋggat ledje durdon guččain ja aktonas mánáid gatnjaliiguin.
Mii manahit máŋgga vejolaš sámegieloahpaheaddji.
Danne heaitá Aslaksen Wikipedia-hoavdan.
Mánná oađđá.
Mannan dálvvi mátkkoštii joavku Kárášjohkii ja Guovdageidnui.
Giella lei stuorámus váttisvuohta.
Mii leat dál gieldda stuorimus mánáidgárdi.
Máhtte ráhkada biepmu.
Oainnátgo máná?
Skuvla lea leamaš stuorimus oassi prošeavttas.
Mis lea cahkkehit dola.
Ruoŧas ja Norggas.
Stáhta geaidnodoaimmahat lea dál čállán šiehtadusa Ákŋoluovtta muohtačorgenbargguide.
Ministtar bođii, lohpidii ja manai fas.
Son orui Romssas mánnán.
Muhto mun orun Kárášjogas.
Mus lea oahpahus gaskkal guovtti ja njealji.
Logut leat sturron jagis jahkái.
Giitu skeaŋkkas.
Giitu skeaŋkka ovddas.
dálkki geažil.
dan geažil.
dán geažil.
munno geažil.
Son lea bargan journalistan jagi 1983 rájes.
Váldodoaimmaheaddjin jagi 2015 golggotmánu rájes lea Eilif Andreas Aslaksen.
nuorran son lea dan juo oahppan.
nuorran son lea dan oahppan.
Mun láven dávjá lávlut.
Mun láven dávjá goallut.
Mun hálan dálkki birra.
Mun human fiskes biilla birra.
Son lea Norggas.
Tine Chris Mathisen lea beassan leat mielde boazobargguin.
Go gullen sámegiela dien mátkkis.
Vázzen mánáidskuvlla Mázes 1960 čavčča rájes gitta 1966 geassái.
Tine lea Norggas eret.
Son lea Norggas eret.
Son lea Islandas.
Son lea Islandas eret.
Märtha Louise oaččui dan 16 jagi áigi.
Märtha Louise oaččui dan 16 jagi dassái.
Ráđđehusat leat badjelgeahččan dán árvalusa mii ovdanbuktojuvvui 11 jagi dás ovdal.
du idjabeavdeskuffas?
áibmomediagáffe.
Mánná gáskkáhalai beatnagii.
Mii fillehalaimet sidjiide.
Mun bivden veahki.
Rievssatbivdu unnon beliin.
Boazosápmelaš Jovsset Ánte Sara deaivvadii stáhtain lágamánnerievttis gieskat.
Sii deaivvadedje lágamánnerievttis.
Mun suhtan dutnje.
Mun luohtán dutnje.
Fertebeahtti jáhkkigoahtit dakkár balddonasmuitalusaide.
Manne don geahčat munnje?
Mii áigut bidjat kámera láidestanheargái.
mun dadjen dan sámegillii.
Dearvvuođat leat sámegillii.
Máhtte báhcá gáddái.
Mun ohppen čállit dárogillii.
kánske mun galggan hállat dušše sámegillii.
In oaidnán su logi jahkái.
Dás leat bealit mat sáhttet dulkojuvvot guovtte láhkai.
Nu ii leat dáhpáhuvvan 567 jahkái.
kánske mun galggan hállat dušše sámegillii dán kanálas.
Esther álggii hupmat fuolkkis birra, ja nu oahpásnuvven maiddái sunnje, čilge Skoglund.
Dál beasat oaidnit Giđđajohtima minuvttas minuktii.
Dát dieđusge mearkkaša ollu dan olbmui gii lea vuoitán.
De livččii Larsenii vejolaš ovdanbuktit ođđajagisártnis sámegillii.
Sámediggi oaidná ahte sáhttá šaddat hástaleaddjin muhtun suohkaniidda Norggas bálvalit iežas sámegielat álbmoga sámegillii.
Dáhpáhus diehttelasat čuohcá dan journalisttalaš bargui.
Muđui vázzá son beatnagiinnis golbmii beaivái.
Muđui vázzá son beatnagiinnis golbmii vahkkui.
Muđui vázzá son beatnagiinnis golbma diimmu vahkkui.
Muđui vázzá son beatnagiinnis golbma diimmu beaivái.
Dát čoahkkimat dollojuvvojit golbma geardde vahkkui.
Mun vuolggán Norggas.
Mun lean gávppis.
Mu mielas lea oahpahalliortnet dehálaš.
Norggas lea 2005 rájes leamaš soahpamuš ráđđádallamiin stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskkas.
Go lei sáhka sámemánát geat eai leat oahppan sámegiela ruovttus.
Ii oktage sis hálit kommenteret ášši aviissas.
Muhto eatnasat sis bissot dálá listtuin.
Niibbi son lei duddjon stális ja čoarvvis.
Mus bođii našunáladovdu.
Go Tine Mathisen bođii deike davás de lei son juo oahppan sámegiela.
Go Per Mathisen bođii deike davás de lei son juo oahppan sámegiela.
Dat lea buot mii mus lea.
guhkágo don ledjet doppe?
guhká go don ledjet doppe?
Baldur go lea boahtán?
boađát go dál?
In munge sáhte sárdnut ruoššagillii.
Nu jáhkán munge.
1300-logu.
113-heahtenummáris.
§§ 1-1984.
